Linnusita eemaldamine tagajärg

9 levinud viisi, kuidas inimesed sageli oma autot rikuvad

Olen autopesula äris olnud üle kümne aasta ning on selge, et selle aja jooksul on paljugi silma jäänud. Mulle tundub, et kõik need tegevused millega oma auto rikutakse tehakse teadmatusest, mitte niivõrd hoolimatusest. Seetõttu paistab olevat mõtet taolisi  artikleid kirjutada. Alljärgnev loetelu ei ole kindlasti lõplik. Neid “halbu harjumusi” on tegelikult palju rohkem.

1. Koledate linnusita larakate rätiga eemaldamine
See käitumisviis paistab olevat rohkem naiste teema. Ega mul selle kohta mingit statistikat  ei ole, aga keskmiselt selline auto värvi kahjustamise viis olevat naiste teema. Näen siin väikest loogikat ka – eks naised on ikka rohkem kokku puutunud beebide puhastamisega käigu pealt, kui ei ole võimalik pesema minna. (Muide, olen ise ka aastase tüdrukutirtsu isa ja olen selle teemaga üsna kursis.) Kasutatakse näiteks pehmeid salvrätte, et väikelaps saaks kiirelt puhtaks. Erinevus on siin vaid see, et auto pinnal on alati kerget abrasiivset tolmu. Samuti sisaldab teatavasti puguga seedesüsteemiga lindude väljaheide alati liiva. Seetõttu ei ole vahet, kui pehme rätiga väljaheiteid eemaldada. Pinda kriibib see ikka. Et seda värvi kahjustust pärast korda teha, tuleks ette võtta auto poleerimine. 

Linnusita eemaldamine tagajärg

2. Las putukad lesivad autol. Nad on ju surnud, kuhu neil ikka kiiret?
Sel teemal on mul autoomanikega  palju juttu olnud.  Nii nagu mina olen aru saanud, siis üksi autoomanik ei ole tegelikult teadvustanud, et putukate laigud, mis on autolt pikka aega eemaldamata, kahjustavad värvikihti. Samuti ei ole mõtet alati autopesijaid sõimata kehva töö pärast. Tõde on kuskil seal vahepeal. Putukate kahjustusi aitab tavaliselt ära hoida auto vahatamine ja regulaarne auto pesemine.

putuka plekk heledal autol

3. Puuvaigu eemaldamine 
Tegelikult ei ole ma sattunud oma silmaga nägema ühtegi autoomanikku sellist “puuvaigu” probleemi lahendamas. Võib-olla sellepärast, et elan Tartus ja siin ei ole okaspuid väga palju. Kui elaksin Pärnus või Tallinnas, kohtaksin ilmselt ka oma silmaga neid tegevusi. Sellest hoolimata olen tõesti palju näinud neid tagajärgi autodel autopesulas.

Tegelikult ei ole vahet, millist mustust sa oma autole ebaprofessionaalselt eemaldad. Et auto uuesti ilusaks saada on vaja ette võtta auto poleerimine.

Puuvaigu eemaldamise kahjustused

4. Oi, mingi “kaka” on autol. Oi, kui kole. Kratsime küünega ära.
Autole kleepub igasugust mustust, mille päritolu me alati isegi ei suuda tuvastada. Ka autohoolduse nõustamise ajal on näha, et inimestel, kes avastavad mingi “jama” värvkattel, on miskipärast esimene reaktsioon kohe küünega proovida, kas see tuleb ära.

5. Tulen poest ja käed on kotte täis. Kuhu ma need panen? Ikka auto kapotile või katusele.
Kui mõtestame selle tegevuse lahti, siis saame üsna kergelt aru, auto pinnal on alati abrasiivset liivatolmu ja teine paratamatus on see, et ühtegi kotti või asja ei asetada pinnale täielikult paikselt. Ikka toimub kerge pinna peal lohistamine. Tulemuseks ongi kriimud.

6. Auto on natuke tolmune. See küll pesemist ei vaja. Pühime harjaga tolmu maha. Lihtne.
Kahjuks ei ole mul pildimaterjali, aga olen oma silmaga näinud, kuidas tolmust autot puhastatakse päikese käes kuivalt harjaga pühkides. Ei pea vist olema doktor füüsikateadustes, et mõista, et see kriibib värvi ära. Alljärgnev pilt on pärit talvisest periooidst, kus on näha, et autolt on harjaga pühitud lumi. Värvipinna jaoks on tulemus siiski sama. See on kriibitud.

7. Autos suitsetamine. Ah, teeme pärast kemmi ära ja viskame osonaatori sisse. Problem solved.
Tõsi. Mõnikord võib õnnestuda ka keemilise puhatuse ja osonaatoriga autost suurem osa suitsuhaisust välja saada. Alati see aga nii ei lähe. Paar allpool asetsevat pilti annab tegelikult märku, mis toimub autoga, milles suitsetatakse palju. Seda ei ole lihtne välja pesta. Ühel kliendil oli mure, kus pärast kolme keemilist puhastust ei saanud ikka suitsuhaisust lahti. Oli proovitud ka osonaatorit. Ei aidanud seegi. Et probleemile vähegi leevendust saada, võtsime auto jupeks lahti ja pesime pesime ka nende detailide tagumised küljed:

– istmed välja;

– kitsad riiulid välja;

– laest, piilaritelt, ustelt polstrid maha;

– põrandakate maast üles.

suitsuhaisu eemaldamine Tasku Autopesula

 

Järgneva pildi kommentaar: Ei ole suitsetatud latikas. Suitsetatud laepolstri tagakülg on. 🙂

suitsuhaisu eemaldamine Tasku Autopesula

8. Aga tanklas pühime autolt diisli laigu paberiga. Lihtne.

Siin ei ole midagi eriti kirjutada. Pilt räägib enda eest.

diisli laigu eemaldamise kahjustused

 

9. Talvel lööme jalaga jääkamakad koobaste juurest maha. 
See on ka ilmselt väga levinud tegevus. Tõenäoliselt tehakse seda tavaliselt vähe ettevaatlikumalt, kuna selliseid kahjustusi nagu alljärgneval pildil on, ei ole ma palju näinud. Pilt ise aga on väga ilmekas. Lisaks tasub mainida ka, et see pilt on tehtud pärast poleerimist (need kriimud on nii sügavad, et neid ei ole võimalik poleerimisega eemaldada).

auto karpidelt jää eemaldamise jäljed

 

 

Kokkuvõte.
Ütleksin, et inimestele tegelikult meeldivad uued, ilusad ja puhtad autod. Paraku mõeldakse auto ilusaks tegemisele alles siis, kui on plaan hakata seda müüma. Kui auto on aga ilusaks tehtud, avastatakse, et seda ei raatsitagi tegelikult müüa. Mina aga ei saa aru sellest, miks peaks tegema auto ilusaks alles enne selle müümist. On täiesti võimalik säilitada auto ilus ja korrektne ka sel ajal, kui seda ise kasutad. Ma soovitaks olla lihtsalt natuke tähelepanelikum oma auto suhtes.

Marko Luhamaa
omanik ja juhataja - Tasku Autopesula
Tegelenud autopesulatega aastast 2006. Endine tippsportlane (raskekaalu maailmameister karates). Tegelnud autokeemia edasimüümisega alates 2008. Tasku Autopesula omanik alates 2016 märts. Alati kõrgete eesmärkidega.
Marko Luhamaa on EmailMarko Luhamaa on FacebookMarko Luhamaa on GoogleMarko Luhamaa on Linkedin